Kirjas lubab Kreeka täita oma finantskohustused kõigi kreeditoride ees, mis viitab lootusele tulla toime 3,5 miljardi
euro suuruse maksega Euroopa Keskpangale 20. juulil.
Kui see summa maksmata jääks, võib see sundida
Euroopa Keskpanka erakorralist likviidsusabi Kreeka pankadele lõpetama. See võib omakorda vallandada Kreeka finantssüsteemi kollapsi, mille järel tuleks Kreeka valitsusel pankade rekapitaliseerimiseks juba uues vääringus raha emiteerida. Makse sooritamiseks vajab Kreeka välisabi. Kirjas seisab, et Kreeka kavatseb abilaenu kasutada Kreeka võlakohustuste täitmiseks ja riigi finantssüsteemi stabiilsuse kindlustamiseks.
Kirjas on esitatud ka võlakergenduse taotlus, kuid varasemaga võrreldes tagasihoidlikumas toonis, kirjutas WSJ. „Kreeka tervitab võimalus arutada laiema debati raames võimalikke teid, kuidas avaliku sektori võlg pikemas perspektiivis jätkusuutlikuks muuta,“ tsiteerib leht.
Konkreetse reformikava lubab Kreeka valitsus esitada hiljemalt neljapäevaks 9. juuliks. Kirjas nenditakse, et hiljemalt abiperioodi lõpuks loodab Kreeka taastada juurdepääsu kapitaliturgudele. Samuti korratakse Kreeka soovi rahaliidus jätkata.
Euroala rahandusministrid ei aruta abitaotlust veel täna, nagu oli algne plaan. Esimesed arutelud on kõrgemate ametnike tasandil, teatas Dijsselbloem Twitteri vahendusel.